31. oktoobril kell 17 toimub Tallinna Jaani kirikus Rahvusooper Estonia hingedepäeva kontsert. Rahvusooperi sümfooniaorkestri esituses tuleb ettekandele Wolfgang Amadeus Mozarti orkestriteos „Vabamüürlik leinamuusika“ c-moll, K 477, Richard Wagneri sümfooniline poeem „Siegfriedi idüll“, WWV 103, Franz Schuberti „Ave Maria“ ja Cyrillus Kreegi „Musica sacra“. Solist on Helen Lepalaan (metsosopran). Dirigeerib Arvo Volmer.
Mozart kirjutas oma eluajal mitmeid teoseid vabamüürlike loožide rituaalideks. Üheks tuntumaks on „Vabamüürlik leinamuusika“ (1785), mille helilooja komponeeris oma looživendade hertsog Georg August Mecklengurgi ja krahv Franz Esterházy matusetseremooniaks. Teose instrumentatsioon on tõeliselt vabamüürlik, kuna enamus pille seostatakse massoonidega: keelpillid, kaks oboed, klarnet, kolm bassettsarve, kontrafagott ja kaks metsasarve.
Teose muusika on oma tonaalsuselt sarnane reekviemile ja peegeldab Mozarti mõtteid surmast: „Kuna surm on oma olemuses meie elu tõeline lõppeesmärk, ei hirmuta surma kuju mind enam. Pigem ta rahustab ja lohutab!“ „Vabamüürlikku leinamuusikat“ peetakse sarnase helikeele tõttu ka vahelüliks tema Missa C-duuri (1783) ja reekviemi vahel.
Wagner kirjutas „Siegfriedi idülli“ oma teise naise Cosima sünnipäevaks pärast nende poja Siegfriedi sündi aastal 1869. Esmaettekanne toimus Zürichi Tonhalle orkestri kammerkoosseisu esituses Wagnerite Tribschenis asuva villa trepil, 25. detsembri hommikul 1870. Cosima ärkas nende meloodiate saatel.
Schubert (1797–1828) kirjutas „Ave Maria“ seitsmeosalise laulutsükli kuuenda osana originaalpealkirjaga „Ellens Gesang III“ („Elleni laul III“), mis põhines Walter Scotti poeemil „Järvedaam“ („The Lady of the Lake“, 1810). Ave Maria (Ole tervitatud, Maarja) on iidne palvetekst, mis põhineb Luuka evangeeliumi järgi ingel Gabrieli tervitussõnadel Maarjale, ennustades ühtlasi ette Jeesuse sündi.
„Musica sacra“ on Kreegi kõige tuntum süit orkestrile, mille aluseks võttis Kreek oma kuus piiblitekstidele loodud segakooriteost. „Musica sacra“ valmis 10.–21. mail 1943. aastal. Esiettekandel Tallinnas 1. oktoobril 1943 dirigeeris Olav Roots, Tartus 21. oktoobril 1943 Eduard Tubin. „Musica sacra“ kõlas taas Tallinnas alles 1989. aastal helilooja 100. sünniaastapäeval Arvo Volmeri juhatusel.