Kontserdid

Rahvusooper Estonia poistekoor 50

Rahvusooper Estonia poistekoor annab oma 50. tegevusaastal juubelikontserdi.

Kontsert

Rahvusooper Estonia poistekoor, solistid, koor ja orkester

Rahvusooper Estonia poistekoor tähistab oma 50. sünnipäeva juubelikontsertide sarjaga, mille raames tulevad 25. novembril ettekandele Igor Stravinski „Psalmide sümfoonia“ ja Jean Sibeliuse Viies sümfoonia, mi-bemoll mažoor, op. 82. Kontsert salvestatakse ning kevadel 2022 ilmub poistekoori juubeli-CD, millel kõlavad kolm suurvormi: Fauré reekviem, Sumera „Kolm sonetti William Shakespeare’i tekstidele“ ning Stravinski „Psalmide sümfoonia“.

Rahvusooper Estonia poistekoori asutas 1971. aastal professor Venno Laul. Koor kandis alguses Eesti Riikliku Akadeemilise Meeskoori poistekoori ning hiljem Eesti Poistekoori nime. Alates 1997. aastast kuulub koor Rahvusooper Estonia koosseisu ning alates 2001. aastast on peadirigent Hirvo Surva.

„Psalmide sümfoonia“ (1930) on Stravinski esimene suurem vaimulik teos. Teose tellis Sergei Kussevitski Bostoni Sümfooniaorkestri 50. sünnipäevaks, kuid esmaettekandel 13. detsembril 1930 esitasid seda Brüsseli Filharmoonikud. Kuus päeva hiljem jõudis see Kussevitski dirigeerimisel ka Bostoni Sümfooniaorkestri repertuaari.

Stravinskil ei olnud mõttes kirjutada 19. sajandi mõistes traditsioonilist sümfooniat, milles on neli selgelt eristuvat osa, vaid luua dünaamiline kolmeosaline teos, kus nii orkestril kui ka kooril on võrdne roll Psalmi sõnumi edastamisel. „See pole sümfoonia, millesse ma lisasin laulmiseks psalmid. Vastupidi, see on psalmide laulmine, mida ma sümfoniseerisin“, on helilooja ise öelnud. „Psalmid on vaimustuse avaldamine luulelises vormis, kuid selles on omajagu viha ja hukkamõistu ning isegi needmist. Valisin ühe populaarsema, Psalmi number 150 ja kujutasin seda tantsulise lauluna, nagu kuningas Taavet võis tantsida Noa laeva ees…Minul paluti orkestriteost ilma koorita, kuid idee luua Psalmide sümfoonia oli kummitanud mind juba pikemat aega. Koor kujutab usklike kogudust, kes on teose alguses Jumalast kaugenenud, kuid lõpus leiab Ta taas.“

Eestis jõudis „Psalmide sümfoonia“ esmaesituseni 1936. aasta 29. märtsil Estonia Muusikaosakonna segakoori ja Estonia sümfooniaorkestri esituses, dirigeeris Eduard Tubin.

Jean Sibeliuse Viies sümfoonia kõlas esmakordselt 8. detsembril 1915. aastal autori 50. sünnipäeva puhul tema taktikepi all. Vaatamata suurele publikumenule ei jäänud helilooja ise teosega rahule ning redigeeris seda veel kahel korral. Lõplik kolmeosaline versioon valmis 1919. aastal.

Hoolimata teose menust, valmis sümfoonia Sibeliuse jaoks loominguliselt keerulisel ajal, mil ta püüdis selgusele jõuda, milline peaks olema tema edasine loominguline käekiri. Helilooja tajus teravalt, et tema kaasaegsed Igor Stravinski ja Arnold Schönberg liikusid uuema ning kaasaegsema helikeele suunas, mis panid Sibeliust end tundma vanamoodsa ja ajast maha jäänuna. Sellegipoolest on Viies sümfoonia üks tema tuntumaid ja armastatumaid teoseid. Selle finaalis kõlab luikede teema, mis on inspireeritud majesteetlike lindude lennust helilooja pea kohal: „Täna, kümme minutit enne ühtteist nägin ma 16 luike lendamas oma pea kohal. See oli vapustav kogemus!“

Dirigent

Arvo Volmer

Toimumise ajad

neljap.

25. november 2021 18:00 Estonia kontserdisaalis!