Kontserdid

Rahvusooper Estonia sümfooniakontsert 2023

Johannes Brahms on üks tuntumaid romantismiajastu heliloojaid, kes pidas ühteaegu tähtsaks nii traditsioone kui ka uuenduslikkust.

Dirigent: Arvo Volmer

Solist: Ivari Ilja (klaver)

 

Johannes Brahms on üks tuntumaid romantismiajastu heliloojaid, kes pidas ühteaegu tähtsaks nii traditsioone kui ka uuenduslikkust. Brahms ei pooldanud programmilist muusikat, ei sallinud paatost ja liigseid efekte. Tema muusika on läbinisti lüüriline, väljendades salajasi soove, tundesoojust ning hingeheitlust.

Klaverikontsert si-bemoll mažoor, op. 83 (1881) jääb Brahmsi küpse loomingulise perioodi algusesse, aega mil ta oli Euroopas oma kuulsuse tipul. Teist klaverikontserti lahutab tema esimesest 22-aastane vahe. Nende kahe dekaadi sisse mahuvad kaks sümfooniat, kaks avamängu, variatsioonid Haydni teemale, viiulikontsert, Ungari tantsud, tosinkond laulu, klaveri- ja kammerteosed. Ülimalt enesekriitilisena läks tal klaverikontserdi lõpetamiseks aega kolm aastat ning mida suuremad olid tema loodud heliteosed, seda iroonilisemaks muutus ta neid „miniatuuridena“ kirjeldades. Clara Schumannile kirjutas ta nõnda: „Tahan sulle teada anda, et kirjutasin ühe väga väikese klaverikontserdi ühe väga väikese ja ilusa Scherzoga.“ … ja seda klaverikontserdi kohta, mis ületas oma keerukuselt ja mahult kõik seni kirjutatud klaverikontserdid. Teose esmaettekanne toimus 1881. aastal Budapestis, klaveril soleeris helilooja ise ning kontserti saatis suur menu. Järgneva paari kuu jooksul esitas Brahms kontserti pea kõigis Euroopa pealinnades ja ikka jätkuva menuga.

 

Rahvusooper Estonia orkestri esituses ja Arvo Volmeri dirigeerimisel tulevad sümfooniakontsertide sarjas ettekandele kõik Jean Sibeliuse sümfooniad. Kevadisel kontserdil ettekandele tulev viies sümfoonia mi-bemoll mažoor, op. 82 kõlas esmakordselt 8. detsembril 1915. aastal autori 50. sünnipäeva puhul tema taktikepi all. Vaatamata suurele publikumenule ei jäänud helilooja ise teosega rahule ning redigeeris seda veel kahel korral. Lõplik kolmeosaline versioon valmis 1919. aastal.

            Hoolimata teose menust, valmis sümfoonia Sibeliuse jaoks loominguliselt keerulisel ajal, mil ta püüdis selgusele jõuda, milline peaks olema tema edasine loominguline käekiri. Helilooja tajus teravalt, et tema kaasaegsed Igor Stravinski ja Arnold Schönberg liikusid uuema ning kaasaegsema helikeele suunas, mis panid Sibeliust end tundma vanamoodsa ja ajast maha jäänuna. Sellegipoolest on Viies sümfoonia üks tema tuntumaid ja armastatumaid teoseid. Selle finaalis kõlab luikede teema, mis on inspireeritud majesteetlike lindude lennust helilooja pea kohal: „Täna, kümme minutit enne ühtteist nägin ma 16 luike lendamas oma pea kohal. See oli vapustav kogemus!“

 

Dirigent

Arvo Volmer

Toimumise ajad

neljap.

16. veebruar 2023 19:00 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis