Kontserdid

Rahvusooperi sümfooniakontsert – Rahvusooper Estonia orkester 115

.

Kontsert

Dirigent: Arvo Volmer
Rahvusooper Estonia poistekoor ja orkester

Kava:
Lepo Sumera „Kolm sonetti William Shakespeare’i tekstidele“
Igor Stravinski „Psalmide sümfoonia“ 
Jean Sibelius Kolmas sümfoonia C-duur, op. 52.

Kevadisel kontserdil jätkab Rahvusooper Estonia orkester traditsiooniga tuua sümfooniakontsertidel publikuni Jean Sibeliuse sümfooniate kaunis kõlamaailm. Kontserdiga tähistab Rahvusooper Estonia poistekoor oma tegevuse 50. sünnipäeva.

Lepo Sumera kolm sonetti William Shakespeare’i tekstidele (1996) on poeetiline ja tundeline teos sopranile, lugejale, poistekoorile ja orkestrile. Helilooja loomingu ilmekaim tunnus on romantilised kujundikontrastid – tema muusikas on vastamisi mäng ja kannatus, show ja draama, maskeraad ja piiritu tundesiirus.

          Lepo Sumera: „“Shakespeare’i sonettide“ tekkelugu on, nagu muusika loomislugu minu puhul tihtipeale, kummaliste juhuste kokkumäng. Kirjutatud on need sonetid Eesti Vähiliidu tellimusel heategevuskontserdiks Estonia kontserdisaalis. Tekstide otsimisel langes valik lõpuks Shakespeare’i sonettidele, mis on selgelt intiimse alatooniga, kuid üldistusjõuline armastuslüürika. Kuna lauldavast tekstist on pea alati raske aru saada, võlus mind just võimalus selle esituskoosseisu juures sonette nii originaalkeeles kui ka näitleja poolt tõlkes esitada. Poistekoor esineb selles teoses justkui antiikteatrist pärit kommenteerija rollis, lisades sajandite tagusest armastusest kantud tekstidele erinevaid ajastuid ühendava tundekaare ja seega ka üldistava mõõtme.“

Sumera loomingu olulisim osa on tema kuus sümfooniat. Nende kõrval lõi ta veel kolm instrumentaalkontserti (tšello- ja klaverikontsert ning Concerto grosso), väiksemaid teoseid orkestrile, hulganisti kammerteoseid, kantaate ning balletid „Anselmi lugu“, „Ruumi suletud“ ja „Sisalik“. Lepo Sumera on kirjutanud muusika filmidele „Kõrboja peremees“, „Naerata ometi“ ja „Põrgu“. 

Kasutatud on Eesti Muusika Infokeskuse tekste: emic.ee.

„Psalmide sümfoonia“ (1930) on Stravinski esimene suurem vaimulik teos. Teose tellis Sergei Kussevitski Bostoni Sümfooniaorkestri 50. sünnipäevaks, kuid esmaettekandel 13. detsembril 1930 esitasid seda Brüsseli Filharmoonikud. Kuus päeva hiljem jõudis see Kussevitski dirigeerimisel ka Bostoni Sümfooniaorkestri repertuaari. Stravinskil ei olnud mõttes kirjutada 19. sajandi mõistes traditsioonilist sümfooniat, milles on neli selgelt eristuvat osa, vaid luua dünaamiline kolmeosaline teos, kus nii orkestril kui ka kooril on võrdne roll Psalmi sõnumi edastamisel. „See pole sümfoonia, millesse ma lisasin laulmiseks psalmid. Vastupidi, see on psalmide laulmine, mida ma sümfoniseerisin“, on helilooja ise öelnud. „Psalmid on vaimustuse avaldamine luulelises vormis, kuid selles on omajagu viha ja hukkamõistu ning isegi needmist. Valisin ühe populaarsema, Psalmi number 150 ja kujutasin seda tantsulise lauluna, nagu kuningas Taavet võis tantsida Noa laeva ees… Minul paluti orkestriteost ilma koorita, kuid idee luua Psalmide sümfoonia oli kummitanud mind juba pikemat aega. Koor kujutab usklike kogudust, kes on teose alguses Jumalast kaugenenud, kuid lõpus leiab Ta taas.“
Eestis jõudis „Psalmide sümfoonia“ esmaesituseni 1936. aasta 29. märtsil Estonia Muusikaosakonna segakoori ja Estonia sümfooniaorkestri esituses, dirigeeris Eduard Tubin.

Sibeliuse kolmas sümfoonia valmis 1907. aastal. Vastukaaluks kahele eelnenud rahvusromantilise helikeelega sümfooniale võib kolmandat sümfooniat pidada oluliseks sammuks helilooja isikupärase käekirja kujunemisel. Esmaettekandel mõjus teos ajastu ülespuhutud romantilisuse ja ekspressionismiga harjunud publikule hillitsetuna ning liialt „klassikalisena“. Helilooja püüdis teoses hoiduda imiteerimast Tšaikovskit või Wagnerit, kelle mõjud muusikamaastikul olid valdavad. Sibelius otsis ainest kodumaisest loodusest, maastikest, folkloorist ja rahvamuusikast, mis annab kolmandale sümfooniale selgelt põhjamaise kõla.

„Sümfoonia täidab kõik sümfoonilise kunstiteose poolt püstitatud ülesanded, samas on see üdini uus ja revolutsiooniline – täielikult sibeliuselik“.

Karl Flodin, kriitik, 1907

Sümfooniakontserdiga tähistab rahvusooper oma orkestri 115. sünnipäeva. Rahvusooper Estonia asutati 1906. aastal. Järgmisel aastal loodi teatri juurde orkester, mille esimene muusikajuht oli Otto Herman, kes alustas ka sümfooniakontsertide korraldamist. Kutselise Estonia orkestri esimene avalik sümfooniakontsert toimus 5. märtsil 1907 Otto Hermanni dirigeerimisel. Tema järel on orkestri peadirigendid olnud Adalbert Wirkhaus, Raimund Kull, Verner Nerep, Priit Nigula, Kirill Raudsepp, Neeme Järvi, Vallo Järvi, Eri Klas, Paul Mägi, Jüri Alperten, Arvo Volmer, Vello Pähn ning alates 2019. aasta sügisest taas Arvo Volmer.

Dirigent

Arvo Volmer

Toimumise ajad

neljap.

28. aprill 2022 19:00 Estonia kontserdisaalis!