Kontserdid

Sümfooniakontsert: Ravel. Mozart. Sibelius

.

Dirigent: Arvo Volmer
Solist: Mari Poll-Novakovic (viiul)
Rahvusooper Estonia orkester

Maurice Ravel kirjutas „Hane-ema“ 1908. aastal viieosalise süidina neljale käele ühel klaveril ja pühendas selle oma sõprade lastele Jean ja Mimi Godebskile. Vana prantsuse kombe järgi nimetatakse hane-emakeseks lastele muinaslugusid pajatavat hoidjat. Teost tutvustati selle nime all esimest korda 1910. aastal ning see valmis Charles Perrault’ „Uinuva kaunitari“ ning Jeanne-Marie Leprince de Beaumont’i „Kaunitari ja koletise“ ainetel. Raveli kirjastaja Jacques Durand ja impressaario Jacques Rouché nägid nendes väikestes helitöödes suuremat potentsiaali. Durand veenis heliloojat teosele orkestreeringut tegema ning Rouché läks veelgi kaugemale ja palus Ravelil teha teosest ballett. Uue lavaversiooni jaoks kirjutas Ravel stsenaariumi, muutis teose osade järjekorda ja komponeeris uusi. Ballett esietendus Pariisis Théâtre des Arts’is 1912. aastal. Rahvusooperis Estonia on ballett mängukavas koos Raveli lühiooperiga „Laps ja lummutised“.

Wolfgang Amadeus Mozart kirjutas Viiulikontserdi nr 2, D-duur 1775. aastal. Teos on säravalt virtuoosne ning lummab dünaamika ja lüüriliste meloodiatega. Viiulikontserdi kirjutas Mozart, olles Salzburgi vürstliku peapiiskopi Hieronymus von Colloredo teenistuses. Helilooja positsioon õukonnas ei olnud kiita, kuna peapiiskop uskus järjekindlalt, et õukonna kapellmeister on eeskätt tema teener, mitte loovisiksus. Ometi tegi Mozart peapiiskopi silme all läbi märkimisväärse loomingulise arengu. Mozart teadis, mida soovib oma kontserdiga saavutada: ta soovis kirjutada teost, mis oleks ühtaegu kerge kuid sisukas, täis graatsiat ja üllaid tundeid. Pole teada, kes soleeris teose esmaettekandel, kuid võib oletada, et see oli Mozart ise, kes mängis lisaks vioolale ka suurepäraselt viiulit.

Jean Sibelius rõhutas korduvalt, et tema jaoks algab muusika sealt, kus sõnad lõpevad. On vaid absoluutne muusika, soovita midagi kirjeldada või kujutada. Ometi ilmneb just tema Esimeses sümfoonias kaunis jutustamise anne.    
1899. aasta 15. veebruaril allkirjastas Venemaa tsaar Nikolai II veebruarikuu manifesti, millega võeti Soomelt ära mitmed eesõigused ning Soome suurvürstiriik sattus sarnaselt Eestiga tsaari meelevalla alla. Vaid veidi pärast manifesti allkirjastamist valmis Sibeliusel sümfooniline poeem „Finlandia“, milles on talletunud kõige ehedamalt soomlaste meeleolud tol kevadel. Sama aasta suvel valmis ka Esimene sümfoonia, e-moll, op. 39. 
Sibelius ei olnud poliitiliselt motiveeritud helilooja, küll aga olid tema teosed sageli kantud rahvusromantikast ning väljapoole poliitilisi kammitsusi suunatud hingelisest vabadusest. Esimesest sümfooniast sai Sibeliuse rahvusvahelise läbimurde visiitkaart, mis avas talle 1900. aasta suvisel ringreisil maailma kontserdilavade uksed.

Toimumise ajad

teisip.

08. juuni 2021 19:00