Täna tähistatakse juba 20. korda üle kogu maailma rahvusvahelist noore vaataja teatripäeva, mille motoks on „Vii laps teatrisse juba täna!“. Kuna hetkel ei ole lapsevanematel võimalik seda üleskutset täita, kuulame maad, mida toob tulevik. Rahvusooperi haridustöö juht Tuuli Potik, milliseid võimalusi Estonia teater lastele ja noortele tavapäraselt pakub?
Tuuli Potik: Jah, kuigi hetkel tõesti lapsi teatrisse tuua ei saa, loodame juba varsti teatri uksed uuesti avada ja veel mais ja juunis kõigile elamust pakkuda.
Rahvusooperi repertuaar on praegu väga lai ning pakub midagi igale vanusegrupile. Väiksematele tantsuhuvilistele soovitaksin muinasjutulist balletti “Lumivalgeke ja 7 pöialpoissi” ning vingete multimeedia efektidega rikastatud balletti “Alice Imedemaal”. Muusikateatri poolelt on minu lemmik “Buratino”, kus on julged Triinu Pungitsa poolt kavandatud kostüümid ning imeline muusika.
II ja III kooliastme lapsed võiksid aga juba vaatama tulla Marina Kesleri “Kratti”, Donizetti koomilist ooperit “Don Pasquale” või muusikali “Viiuldaja katusel”.
Lasteaia- ja koolirühmadele sobivad aga hästi meie haridusprojektid, mis on õpetlikud ja valmistavad last ette esimeseks muusikateatri külastuseks.
Ja loomulikult ei saa ma mainimata jätta meie beebikontserti “Kontsert kōige pisematele”, mis on mõeldud lapse esimeseks kontserdikogemuseks. Kontsertsaali on beebidele laotatud Estonia meistrite loodud tegelustekk, kus saab mōnusalt koos lapsega pikutada ja end muusikal võluda lasta.
Kui oluline on teatrile haridustööga tegelemine? Mida see teatrile juurde annab?
Rahvusooperi haridustöö eesmärkideks on esiteks tuua lapsed ja noored ooperi- ja balletimaailma juurde ning teiseks tagada teadliku publiku ja uute artistide järelkasv.
Muusikateatriga on minu meelest nii, et seda saab armastada siis, kui sa selle kohta natuke juba midagi tead. Sellepärast ōpetamegi me alguses lapsi aru saama, kuidas ooperit ja balletti mõista, mida laval tehtud tantsuliigutused tähendavad, miks võiks enne teatrisse tulemist teose kokkuvõtte läbi lugeda, millal plaksutada, millised muusikainstrumendid orkestriaugus on, kuidas teatrisaalis ridade vahel liikuda jne.
Estonia teatris töötab umbes 400 inimest iga päev selle nimel, et anda publikule kordumatu elamus. Et seda mõista, peame lapsi esmalt õpetama seda nägema.
Kui palju on rahvusooperi haridustöö aastate jooksul muutunud? Milline on tänane rõhuasetus?
Ma arvan, et kõige olulisemaks märksõnaks on kättesaadavus. Kui varem tegime haridusprojekte vaid Tallinnas, siis nüüd proovime alati koos teatriga viia haridusprojektid ka teistesse linnadesse ja maakondadesse. Paar aastat tagasi tuuritasime peaaegu terve Eesti läbi ja loodame seda varsti uuesti teha. Nüüd juba kutsutakse meid ka ise külla ja me teeme seda ülimalt hea meelega, sest mõistame, et paljudel väiksematel lasteaedadel ja koolidel puudub võimalus Tallinnasse sõita.
Millised üritused või projektid on sinu kogemuste järgi kõige populaarsemad?
Kõige populaarsemad on esiteks suvel toimuvad linnalaagrid, mille grupid täituvad tavaliselt paari tunniga ja “Kontsert kõige pisematele”, mida tõesti oleme teinud vist peaaegu igas maakonnas, Soomes, Läti ja Leedu ooperimajades ning mais loodame esimest korda jõuda ka Viljandi Ugalasse.
Kui mõni lapsevanem juhtuks sinult küsima, et miks ta peaks oma lapse ooperimajja tooma, siis mida talle vastaksid?
Ma arvan, et kõige tähtsam, mida see sajandivanune kultuuritempel pakub, ongi elamus! Estoniasse tulek ei tähenda ju ainult etenduse vaatamist. See on ka pidulike riiete selgapanek, vaheajal kohvikus käimine, uute heade emotsioonide kogemine ning ilusate mälestuste loomine.
Kohtumiseni Estonias!