Rahvusooperi 118. hooaja esimese esietendusena jõuab 22. septembril publiku ette muusikamaailmas revolutsiooni tekitanud ooper „Pelléas ja Mélisande“. Maurice Maeterlincki müstilise draamateose põhjal ooperi kirjutanud Claude Debussy teost ei ole Eestis varem lavastatud. Ooperi toob Estonia teatris välja Albert-André Lheureux (Prantsusmaa), muusikajuht on Arvo Volmer, kunstnik Liina Keevallik, valguskunstnik Rasmus Rembel, videokunstnikud Andres Tenusaar ja Raivo Möllits.
Rahvusooperi loominguline juht ja peadirigent Arvo Volmer märgib, et on aastaid unistanud Claude Debussy ainsa, ent sensatsioonilise ooperi lavale toomisest. „Pelléas ja Mélisande“ on oma müstilise muusikaga ooperimajade repertuaaris erilisel kohal,“ toob ta välja. Lavastaja Albert-André Lheureux’ sõnul on ooperi näol tõesti tegemist erakordse teosega, mis toob päevavalgele seletamatu maailma, mis asub meie sees ja meie ümber. „Me kõik armastame saladusi ja varjatud jõudusid ning see ongi põhjus, miks selle imetabase teose vastu on nii tohutu huvi.“
20. sajandi algul, mil inimeste pilgud olid pööratud esoteerika ja tundmatute maailmade poole, kirjutas Belgia kirjanik Maurice Maeterlinck salapärase draamateose „Pelléas ja Mélisande“. Debussyl kulus kaksteist aastat, et muusika kirjaniku sõnadega ühte põimida – nii sündis suurteos, mis esitab muinasjutu kujul saatuse enda draamat. „Ooperi vormis loodud „Pelléas ja Mélisande“ osutab vajadusele pöörduda tagasi inimeseks olemise lätete juurde. Ka praegusel muutuste ajastul on meil inimestena ülioluline märgata oma tegevustes ohte, millel võivad olla etteaimamatud tagajärjed,“ usub lavastaja.
Pelléase rollis Heldur Harry Põlda või Samy Camps, Mélisande – Karis Trass või Helen Lokuta, Golaud – Raiko Raalik või Stephan Loges, Geneviéve – Aule Urb või Juuli Lill, Arkel – Priit Volmer või Julien Veronese, Yniold – Elena Brazhnyk, Merit Kraav või Carol Männamets, Le Medecin – Mart Laur või Kim Sargyan, La Berger – Tiit Kaljund või Kim Sargyan.