Klaverikunst. Ivari Ilja

Dirigent: Arvo Volmer
Solist: Ivari Ilja (klaver)
Rahvusooper Estonia orkester

KAVA
Erkki-Sven Tüüri orkestriteos „Epitaph“ (Hommage à Anton Bruckner)
Johannes Brahmsi esimene klaverikontsert d-moll, op. 15
Ludwig van Beethoveni kolmas sümfoonia Es-duur („Eroica“)

SA Postimehe Fondi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös toimuv kontserdisari „Klaverikunst“ toob lavale rahvusvaheliselt tunnustatud klaverikunstnikud, kelle esituses kõlab eri ajastute kaunis ja virtuoosne klaverimuusika. Sarja eesmärgiks on avada publikule klaverikunsti ilu kogu selle mitmekesisuses ja rikkuses, pakkudes võimalust nautida klaverimuusika kuldvarasse kuuluvaid teoseid hinnatud pianistide esituses.

Kontserdil soleerib üks eesti erakordsemaid ning meeldejäävamaid pianiste Ivari Ilja, kes on lisaks solistitegevusele hinnatud kammermuusik, ansamblipartner ning pedagoog. Rahvusooper Estonia orkester on oma tundliku ja paindliku kõlakultuuri ning energiaga saavutanud erilise koha Eesti orkestrimaastikul.

Erkki-Sven Tüür: „“Epitaph“ on justkui kontsentraat minu subjektiivsetest muljetest Bruckneri teemadel. Vahetult enne lõppu ilmub ka rütmiline tsitaat 9. sümfoonia teisest osast – see on ainus konkreetne vihje. Muus osas võib orkestratsioonis laiemas tähenduses tajuda teatud brucknerlikkust, kuid alati läbi minu isikliku prisma.“

Orkestriteos tuli esmaettekandele 10. juunil 2023. aastal Austrias Püha Floriani kloostris (Stift St. Florian Basilika). Selles kirikus asub Bruckneri orel, millel helilooja seal organistina töötades mängis ning helilooja on kirikusse ka maetud. Suurele Austria sümfoonikule Anton Brucknerile (1824–1896) austusavalduseks kirjutatud oopuse kandis ette Linzi Bruckneri orkester Markus Poschneri juhatusel.

Johannes Brahms on üks tuntumaid romantismiajastu heliloojaid, kes pidas ühteaegu tähtsaks nii traditsioone kui ka uuenduslikkust. Brahms ei pooldanud programmilist muusikat, ei sallinud paatost ja liigseid efekte. Tema muusika on läbinisti lüüriline, väljendades salajasi soove, tundesoojust ning hingeheitlust. Esimene klaverikontsert on monumentaalne teos, millel on sügav emotsionaalne laeng ja dramaatiline ülesehitus. Selle loomine kestis mitu aastat (1854–1858), peegeldades Brahmsi isiklikke ja loomingulisi võitlusi, sealhulgas tema lähedase sõbra ja mentori Robert Schumanni vaimse kokkuvarisemise mõju.

Beethoveni kolmas sümfoonia, mis sündis aastatel 1803–1804, on pikka aega olnud klassikalise muusika üks tähtsamaid teoseid. Selle sümfoonia eripära seisneb uudsetes vormivõtetes, mis olid omas ajas revolutsioonilised. Teosega on seotud ka legend, mille järgi Beethoven pühendas selle algselt Napoleonile, kuid hiljem loobus pühendusest.

Korraldaja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös Postimehe Fondi ja Rahvusooper Estoniaga.