Dirigent: Arvo Volmer
Solist: Ivari Ilja (klaver)
Rahvusooper Estonia orkester
KAVA
Johannes Brahmsi esimene klaverikontsert d-moll, op. 15
Ludwig van Beethoveni kolmas sümfoonia Es-duur („Eroica“)
SA Postimehe Fondi ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koostöös toimuv kontserdisari „Klaverikunst“ toob lavale rahvusvaheliselt tunnustatud klaverikunstnikud, kelle esituses kõlab eri ajastute kaunis ja virtuoosne klaverimuusika. Sarja eesmärgiks on avada publikule klaverikunsti ilu kogu selle mitmekesisuses ja rikkuses, pakkudes võimalust nautida klaverimuusika kuldvarasse kuuluvaid teoseid hinnatud pianistide esituses.
Kontserdil soleerib üks eesti erakordsemaid ning meeldejäävamaid pianiste Ivari Ilja, kes on lisaks solistitegevusele hinnatud kammermuusik, ansamblipartner ning pedagoog. Rahvusooper Estonia orkester on oma tundliku ja paindliku kõlakultuuri ning energiaga saavutanud erilise koha Eesti orkestrimaastikul.
Johannes Brahms on üks tuntumaid romantismiajastu heliloojaid, kes pidas ühteaegu tähtsaks nii traditsioone kui ka uuenduslikkust. Brahms ei pooldanud programmilist muusikat, ei sallinud paatost ja liigseid efekte. Tema muusika on läbinisti lüüriline, väljendades salajasi soove, tundesoojust ning hingeheitlust. Esimene klaverikontsert on monumentaalne teos, millel on sügav emotsionaalne laeng ja dramaatiline ülesehitus. Selle loomine kestis mitu aastat (1854–1858), peegeldades Brahmsi isiklikke ja loomingulisi võitlusi, sealhulgas tema lähedase sõbra ja mentori Robert Schumanni vaimse kokkuvarisemise mõju.
Beethoveni kolmas sümfoonia, mis sündis aastatel 1803–1804, on pikka aega olnud klassikalise muusika üks tähtsamaid teoseid. Selle sümfoonia eripära seisneb uudsetes vormivõtetes, mis olid omas ajas revolutsioonilised. Teosega on seotud ka legend, mille järgi Beethoven pühendas selle algselt Napoleonile, kuid hiljem loobus pühendusest.
Toimumise ajad
kolmap.