Kõnelevad helid – Arnold Schönberg 150

Arnold Schönberg 150

Dirigent: Kaspar Mänd
Solist: Kristel Pärtna (sopran)
Rahvusooper Estonia orkester

KAVA

„Kirgastunud öö“ keelpillisekstetile
Schönbergi laulud „Neli laulu“ op. 2 ja „Kabareelaulud“
Esimene kammersümfoonia

„Kirgastunud öö“ op. 4 („Verklärte Nacht“, 1899) keelpillisekstetile on helilooja varasest loomeperioodist ning eelneb tema atonaalsele loomingule. Erakordselt väljenduslik muusika on inspireeritud Richard Dehmeli samanimelisest psühholoogilisest armastusluuletusest, kus viis salmi käsitlevad järgmisi sündmusi: mees ja naine jalutavad kuuvalgel metsas; naine pihib oma kihlatule, et ootab last mehelt, keda ta ei armasta; mehe lohutav andeksandmine; armastajate duett; kirgastunud ööd kujutav ülistav lõpp.

Kristel Pärtna esituses tulevad ettekandele „Neli laulu“ op. 2 („Vier Lieder“, 1899) ja „Kabareelaulud“ („Brettl Lieder“, 1901). „Neli laulu“ on loodud Richard Dehmeli ja Johannes Schlafi tekstile ning kannab mõjutusi ajastu romantilistelt heliloojatelt Johannes Brahmsilt ja Richard Wagnerilt. Richard Dehmel oli Schönbergi üks lemmikpoeete, kelle värssidest on inspireeritud ka „Kirgastunud öö“ ning kelle väljenduslaad ja poeesia sisu tabas helilooja jaoks kõige täpsemini ajastu vaimu. „Kabareelaulud“ on vaimukas kaheksast laulust koosnev tsükkel, mis jäädvustab mitmekülgselt Viini kabaree- ja ööelu 20. sajandi alguses.

Schönbergi esimesest kammersümfooniast E-duur op. 9 kujunes märgiline teos perioodil, mil klassikalises muusikas olid toimumas olulised suunamuutused: eemaldumine traditsioonilistest komponeerimisvõtetest ja suundumine atonaalse muusika poole. Olles lõpetanud kammersümfoonia 1906. aastal, nentis Schönberg sõpradele: „Nüüd olen leidnud oma stiili. Nüüd tean, kuidas pean komponeerima“. Teos on kirjutatud vaid 15 instrumendile, kuid selle väljendusrikkus ja intensiivsus ei jää alla täiemahulisele orkestrikoosseisule. Kuigi sümfoonia on kirjutatud ühes osas, on seal aimatavad viis erineva karakteriga osa.

Arnold Schönberg sündis 1874. aastal Viinis. Oma karjääri algusaastatel elas ta Berliinis, kuni Hitleri võimuletulek sundis heliloojat Ameerikasse põgenema, kus ta 1951. aastal ka suri. Oma õpilaste Anton Weberni ja Alban Bergiga esindab ta heliloojate rühmitust, keda teatakse „Uue Viini koolkonna“ nime all.