Rahvusooper Estonia sümfooniakontsert – Maurice Ravel 150

Maurice Ravel 150

12. aprillil 2025 Estonia kontserdisaalis

Dirigent: Arvo Volmer
Koormeister: Heli Jürgenson
Rahvusooper Estonia orkester ja koor

KAVA

Laulutsükkel „Schéhérazade“ M. 41
Solist: Helen Lokuta (metsosopran)
Lüüriline fantaasia „Laps ja lummutised“
Koreograafiline sümfoonia „Daphnis ja Chloé“ M. 57b

Käesoleval aastal möödub 150 aastat Maurice Raveli, ühe 20. sajandi alguse originaalsema ja mitmekülgsema helilooja sünnist. Kontsert on pühendatud helilooja loomingule.

Maurice Raveli laulutsükkel „Schéhérazade“ M. 41

„Tuhat ja üks ööd“ muinasjuttude teema paelus Raveli ammu. 20. sajandi alguses kohtus ta poeet Tristan Klingsoriga, kes oli hiljuti välja andnud vabavärsilise luulekogu „Shéhérazade“, inspireerituna Rimski-Korsakovi sümfoonilisest süidist – teos, mida Ravel armastas.

Raveli laulutsükkel keskendub kolmele luuletusele Klingsori kogumikust: „Aasia“, „Võluflööt“ ja „Ükskõikne“. Teos tuli esmaesitusele 17. mail 1904 Pariisi Salle Nouveau Théâtre’is, laulis sopran Jeanne Hatto ja dirigeeris Alfred Cortot. Tsükli esimene osa, „Aasia“ loob kujutluspildi lilledega kaetud saartest, Pärsia linnadest, tumedatest iharatest silmadest, visiiridest, kõhukatest mandariinidest ja nõiutud paleest. Teises osas, „Võluflööt“, valvab orjatar oma magava isanda üle ja kuuleb, kuidas õue peal mängib tema armastatu flööti. Muusika on ühtaegu rõõmus kui ka kurb ja meenutab neiule suudlust, mille noormees talle saadab. Kolmandas osas, „Ükskõikne“, andub kujuteldav jutustaja androgüünse nooruki võludele, kuid too ei lase end jutustaja koju veini jooma meelitada.

Raveli „Shéhérazade“ on üks enim esitatud kontserdikavasid, mida on korduvalt salvestatud.

Maurice Raveli lüüriline fantaasia „Laps ja lummutised“

Kontserdil kõlab Raveli lüürilise fantaasia „Laps ja lummutised“ (1925) kontsertettekanne. See on võluv muinasjutt, mis pakub vahetut nautimist. Peaproovis iseloomustas Ravel „Lapse ja lummutiste“ stiili järgmiselt: „See on naiivne muinasjutt, kus ei puudu iroonia. Muusika on sulam kõigist ajastutest ja stiilidest Bachist Ravelini!“.

See on lugu lapsest, kes istub oma toas ja keeldub koduseid töid tegemast. Jonnihoos läheb ta tülli tugitooli, seinakella, teekannu, tassi ning kaminaga. Korraga ärkab tuba tema ümber ellu ja isegi tapeedile joonistatud tegelased hakkavad temaga pahandama. Ta põgeneb asjade eest aeda, kuid ka sealsed elanikud – ööbik, konn, nahkhiir – pahandavad kiusliku poisiga tema käitumise pärast. Kui saginas saab vigastada orava käpp, seob laps katkise koha kinni ning tunneb kahetsust oma käitumise pärast. Loomad ja esemed andestavad talle ning armastus lapse ja ema vahel heastab kõik.

Vaheaeg

Maurice Raveli koreograafiline sümfoonia „Daphnis ja Chloé“ M. 57b

1909. aastal tegi Sergei Djagilev Ravelile ettepaneku kirjutada ballett vanakreeka kirjaniku Longose romaani „Daphnis ja Chloé“ ainetel. Maurice Ravel: „“Daphnise ja Chloé“, kolmeosalise koreograafilise sümfoonia, tellis minult vene balletitrupi juht Sergei Djagilev. Libreto on kuulsa trupi ballettmeistrilt Mihhail Fokinilt. Mõtlesin luua selle teose suure muusikalise freskona, milles ei oleks niivõrd ehtsat antiiki, kuivõrd mu unistuste Hellast, lähedast sellele, mida on oma teostes kujutanud 18. sajandi lõpu prantsuse kunstnikud ja kirjanikud“. Sellest on saanud Raveli üks armastatumaid teoseid, mida sageli esitatakse kontserdilavadel ning milles osaleb ka koor. Juba helilooja eluajal hinnati teost Raveli üheks suurepärasemaks orkestriteoseks, mille külluslik harmoonia ja helikeel on iseloomulikud impressionistlikele heliloojatele.