Charles Jude

(koreograaf ja lavastaja) 

HARIDUS JA TÖÖ
Alates oma tantsijakarjääri lõpetamist Pariisi Ooperis 1996. aastal on ta Bordeaux’ Ooperi balletitrupi juht. Charles Jude omandas tantsuhariduse Nice’i Konservatooriumis Aleksander Kaliužnõi käe all ning 1971. aastal sai temast Pariisi Ooperi tantsija ning aastal 1975 solist. Samal aastal võitis ta Tokyo rahvusvahelise balletivõistlusel pronksmedali tantsides koos Florence Clerciga. 1977. aastal edutati ta esitantsija staatusesse pärast Juri Grigorovitši lavastatud „Ivan Julma“ edukaid etendusi. Tema tantsukeelt on iseloomustatud kui kassilikult nõtket („Fauni pärastlõuna“, kor. Vatslav Nižinski), mis põimub klassikalise stiili elegantsiga („Etüüdid“, kor. Harald Lander) ja on sobiv kombinatsioon tantsimaks balletirepertuaari printsirolle. Aastatel 1978–1988 tantsis ta mitmeid klassikalisi rolle ballettides „Giselle“, Rudolf Nurejevi lavastatud „Pähklipureja“, „Luikede järv“, „Raimonda“, „Romeo ja Julia“, „Uinuv kaunitar“, „Tuhkatriinu“, „Bajadeer“, „Don Quijote“) ja Djagilevi balletitrupi „Ballets Russes“ tähtteostes „Roosivaim“, „Fauni pärastlõuna“, „Petruška“ jpt. Tema partneriteks laval on olnud Marcia Haydée, Claire Motte, Gislaine Thesmar, Noëlla Pontois, Florence Clerc, Elisabeth Platel, Monique Lourdières, Sylvie Guillem, Carolyn Carlson, Cyntia Gregory, Natalja Makarova, Isabelle Guérin, Carla Fracci, Alessandra Ferri, Elisabetta Terabust, Maia Plissetskaja jpt.

Tema repertuaari on kuulunud ka neoklassikaliste ja kaasaegsete koreograafide looming, sh George Balanchine, Jerome Robbins, Anthony Tudor, John Cranko, Maurice Béjart, Paul Taylor, Merce Cunningham, John Neumeier, Jiři Kylián, Glen Tetley, Michaël Clark, Carolyn Carlson, Louis Falco, Jose Limon ja John Butler. Pühendunud Nurejevi järgijana õppis Charles Jude tantsimist ja tantsuloomet otse meistrilt. Aastatel 1980–1992 osales ta regulaarselt „Nurejev ja sõbrad“ turneedel ning tantsis samaaegselt külalisena ka Londoni Kuningliku Balleti, Viini Riigiballeti, La Scala Balleti ja Taani Kuningliku Balleti lavadel. Lisaks on ta külalisena üles astunud ka Rooma, Napoli, Berliini, Metropolitani Balleti jt tuntud lavadel. Ta on õpetanud tantsimist nii Pariisi Konservatooriumi Balletikoolis kui ka Marika Besobrasova kõrval Monaco Tantsuakadeemias. Ta jätkas tantsimist ka pärast Bordeux’ Ooperi balletitrupi juhi ametisse astumist ballettides „Fauni pärastlõuna“, „Petruška“, „Suite en blanc“, „Neli aastaaega“, „Serenaad“, „Kadunud poeg“, „Ikaros“, „Aureole“, „Mauri pavaan“, luues uustõlgendusi klassikalistest ballettidest „Pähklipureja“, „Giselle“, „Coppélia“, „Uinuv kaunitar“, „Luikede järv“, „Puust prints“ ja „Don Quijote“. 2009. aastal tõi ta lavale ka balleti „Romeo ja Julia“.

TUNNUSTUS
Charles Jude võitis 1976. aastal Nižinski nimelise auhinna ja 1988. aastal Lifari nimelise auhinna. Teda on pärjatud kunstide ja kirjanduse rüütliordeniga (1990) ja ohvitseriordeniga (2001), ta on Prantsuse auleegioni ordu kavaler (1996).