Michiel Dijkema

(lavastaja) 

HARIDUS JA TÖÖ
Hollandi ooperilavastaja ja kunstnik Michiel Dijkema on õppinud klaverit Amsterdami Sweelincki Konservatooriumis ja Utrechti kunstide koolis ning ooperirežiid Berliini Hanns Eisleri nimelises Muusikakõrgkoolis. Ta on tegutsenud klaverisaatjana ja õppinud laulu-interpretatsiooni Thom Bolleni käe all Utrechtis ning Wolfram Riegeriga Berliinis. Dijkema on töötanud koos ooperitudengitega ArtEZi Muusikaakadeemias ja õpetanud laulu- ning ooperilavastamise tudengeid külalisprofessorina Berliini Hanns Eisleri nimelises Muusikakõrgkoolis. Lisaks on ta pidanud loenguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias interdistsiplinaarse seminari „Ooper kui kujutelm ja realisatsioon“ raames.

TUNNUSTUS
Dijkema võitnud auhindu mitmel rahvusvahelisel konkursil: II auhinna Euroopa ooperirežii võistlusel (2005) Rossini „Tuhkatriinu“ kontseptsiooni eest, I auhinna Peter-Konwitschny nimelisel noorte ooperilavastajate võistlusel (2006) „Carmeni“ lavastuskontseptsiooni eest (Meiningeni Staatstheateri ja Eisenachi Landestheateri ühistöö), Eesti teatri aastaauhinna (2007) „Tuhkatriinu“ lavastuse eest rahvusooperis Estonia ning I auhinna „Sevilla habemeajaja“ lavakujunduse eest Berliinis (2011). Tema „Lendava hollandlase“ lavastus Leipzigis toimunud festivalile WAGNER22 nomineeriti rahvusvahelisele ooperiauhinnale 2022 Madridis.

LAVASTUSED
Debussy’ „Pelléas ja Mélisande“ (Hollandi Enschede Nationale Reisopera)
Glucki „Orfeus ja Euridice“ (Hollandi Enschede Nationale Reisopera) 
Gounod’ „Faust“ (Leipzig, Bolzano)
Bizet’ „Carmen“ (Eisenach, Meiningen)
Monteverdi „Orfeus“ (Stockholm)
Rossini „Türklane Itaalias“ (Leipzig)
Rossini „Tuhkatriinu“ (Rahvusooper Estonia, Hollandi Enschede Nationale Reisopera)
Rossini „Sevilla habemeajaja“ (Wiesbaden, Antibes)
Puccini „Tosca“ (Leipzig)
Puccini „Turandot“ (Magdeburg)
Mascagni „Talupoja au“ / Leoncavallo „Pajatsid“ (Darmstadt)
Mozarti „Võluflööt“ (Revieri Muusikateater, Gelsenkirchen)
Mozarti „Haaremirööv“ (Dresdeni Semperoper)
Haydni „Üksik saar“ koos Kreneki kammerooperiga „Usalduse küsimus“ ja Haydni kantaadiga „Arianna Naxosel“ (Amsterdam/Den Haag)
Humperdincki „Hansuke ja Greteke“ (Revieri Muusikateater, Gelsenkirchen)
Wagneri „Lendav hollandlane“ (Wiesbaden, Leipzig)
Straussi „Salome“ (Wuppertal)
Britteni „Suveöö unenägu“ (Hannover)
Thomas’ „Hamlet“ (Zagreb)
Smetana „Müüdud mõrsja“ (Wiesbaden)
Schönbergi „Pierrot lunaire“ (Rotterdam)
Prokofjevi „Armastus kolme apelsini vastu“ (Koblenz)
Dvořáki „Näkineid“ (Leipzig)
Marschneri „Vampiir“ (Amsterdam)
Isidora Žebeljani „Nahod Simon“ (maailmaesietendus Gelsenkirchenis)
Peifferi „Vom Ende der Unschuld“ (Wiesbaden)
Offenbachi „Hoffmanni lood“ (Gelsenkirchen)
Offenbachi „Orpheus põrgus“ (Kiel)
Offenbachi „Pariisi elu“ (Viini Volksooper)
J. Straussi „Nakhiir“ (Eisenach, Moskva, Rahvusooper Estonia)
Lehári „Lõbus lesk“ (Linz)
Kálmáni „Chicago hertsoginna“ (Koblenz)
 

Foto: András Dijkema