Atlantise keiser

Viktor Ullmanni ooper Peter Kieni libretole

Viktor Ullmanni ühevaatuseline ooper Peter Kieni libretole
Maailmaesietendus 23. mail 1995 Hollandi Rahvusooperis 
Esietendus 14. augustil 2024 Von Krahli teatris Telliskivi loomelinnakus 

Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd (Rahvusooper Estonia)
Lavastaja: Peeter Jalakas (Von Krahl)
Libretotõlge: Peeter Volkonski
Dramaturg: Taavi Eelmaa
Lavastuse assistent: Karin Andrekson
Kunstnik: Kristel Zimmer 
Kunstniku assistent: Ksenia Verbeštšuk
Valguskunstnik: Priidu Adlas 
Videokunstnik: Emer Värk
Rahvusooper Estonia solistid, koor ja orkester

Rahvusooper Estonia solistid:

Keiser: Tamar Nugis
Surm: Priit Volmer
Valjuhääldi: Mart Laur
Sõdur: Heldur Harry Põlda
Trummilööja: Juuli Lill
Arlekiin: Rafael DiCenta
Bubikopf: Kristel Pärtna

Rahvusooper Estonia ja Von Krahli teater alustavad hooaega põneva koostööprojektiga, mille raames jõuab lavale Eestis seni esitamata Viktor Ullmanni ühevaatuseline ooper „Atlantise keiser“. Ullmann kirjutas teose Theresienstadti vangilaagris koos kaasvangist libretisti Peter Kieniga aastatel 1943–1944.

II maailmasõda. Berliin.
Kaks juuti kavatsevad korraldada atentaati Hitlerile. Nad on tähele pannud, et füürer sõidab iga päev kella 12 ajal ühelt tänavanurgalt läbi. Mehed võtavad relvad, peidavad need riiete alla ja sulanduvad täpselt õigel ajal sellel tänavanurgal lihtsate berliinlaste hulka. Nad ootavad. Ootavad veel. Pinge kasvab iga sekundiga. Higised peod pigistavad kuubede alla peidetud revolvripidemeid. Keda aga ei tule, on Hitler. Kell on 12.05. Hitlerit ei ole.
Kell saab 12.10. Hitlerit pole ikka veel.
Kell 12.15 ei pea üks juut vastu ja sosistab paanikas teisele: „Jumal hoidku! Äkki on temaga midagi juhtunud?“

Sellist juudi anekdootidele iseloomulikku hoiakut, milles seguneb sügav traagika ja inimlik komöödia, kannab ka Viktor Ullmanni (1898-1944) Theresienstadti vangilaagris kirjutatud koomilis-sümbolistlik ooper „Atlantise keiser“. Ajalugu näitab, et ahnus võtta iseendale Surma enese roll, pole maailmast kuhugi kadunud ka täna. Sellisest trööstitust teadmisest hoolimata ei tohi mitte kusagil ega mitte kellelgi lasta vabalt teotada kõige pühamat - inimlikku elutahet. Aegade algusest peale on olnud selle vastu ainus toimiv vastumürk südamest tõusev naer.
Ooper jutustab uskumatu loo ühe diktaatori üleelusuurusest soovist hakata Surma auväärset ametit pidama. Jahmunud Surm kuulutab välja streigi ning inimkond avastab end ootamatust olukorrast - mitte keegi ei sure enam.

Mis sellest välja tuleb ning kuidas inimesed kimbatusest pääsevad, näete augustis Von Krahli teatris!