Kabaree

John Kanderi muusikal

Tallink esitleb: 

John Kanderi muusikal
John Van Druteni näidendi ja Christopher Isherwoodi jutustuse ainetel

Maailmaesietendus 20. novembril 1966 Broadhursti teatris
Esietendus Rahvusooperis Estonia 9. veebruaril 2024

NB: 4. jaanuaril tähistame muusikali „Kabaree“ eel äsjasaabunud aastat ühiselt klaasi vahuveiniga!

Soovitame kuulata ka rahvusooperi podcasti, kus lavastusest räägivad Piret Krumm ja Katrin Karisma. Saatejuht on Triinu Upkin.

Laulusõnad: Fred Ebb
Laulusõnade tõlge: Kirke Kangro
Libreto: Joe Masteroff
Tõlge: Hannes Villemson

Muusikajuht ja dirigent: Kaspar Mänd
Dirigent: Lauri Sirp, Martin Trudnikov
Muusikajuhi assistent: Martin Trudnikov
Lavastaja: AnnaKarin Hirdwall (Rootsi)
Kunstnik: Caroline Romare (Rootsi)
Valguskunstnik: Peter Stockhaus (Rootsi)
Koreograaf: Adrienne Åbjörn (Rootsi)

Emcee / Konferansjee: Priit Võigemast, Kaarel Targo (Must Kast)
Sally: Hanna-Liina Võsa, Piret Krumm
Cliff: Kalle Sepp (Revüüteater Starlight Cabaret), Kaarel Targo (Must Kast), Heldur Harry Põlda
Preili Schneider: Juuli Lill, Katrin Karisma 
Härra Schultz: Mart Laur, Jassi Zahharov
Preili Kost: Karis Trass, Kadri Nirgi
Ernst Ludvig: Mart Madiste, Jaak Jõekallas

Esitatakse eesti keeles, eesti- ja ingliskeelsete subtiitritega.

Berliin 1929. Ideed uuest maailmakorrast levivad järjest jõulisemalt, kuid Kit Kat Klubis on kõik endiselt teretulnud. Sally Bowles on klubi staar ja koos klubi konferansjeega püüab ta hoida elus unistust vabadusest. Klubis kohtub ta noore Ameerika kirjaniku Clifford Bradshaw’ga, kes on tulnud Berliini ennast leidma. Saksamaal, kus natside marsisammud järjest ähvardavamalt kõlavad, areneb nende armastuslugu läheneva maailmasõja varjus.

„Kabaree“ on legendaarne Broadway meistriteos – muusikal, mille tõsine alatoon toob rambivalgusesse 1930. aastate dekadentliku Saksamaa mõjuvallas olevate tavaliste inimeste elud. Muusikali esietendus Broadwayl 1966. aastal oli sensatsioon ja esimesel hooajal anti pea 2000 etendust. See on pildike ajastu metsikust vabadusest ja üksindusest, mis aitasid luua keskkonna vaimsele, kunstilisele ja seksuaalsele vabadusele, mille saatuseks oli natsirežiimi all kuhtuda.

Lavastaja AnnaKarin Hirdwall: „Kas te olete kunagi oma soovidest ja unistustest loobunud, sest kardate tagajärgi, mis nende poole püüdlemine kaasa võiks tuua? Selles lavastuses tahan teile rääkida sellest, kuidas inimesi mõjutab hirm ning kuidas kujuneme sellisteks nagu oleme. Kas elame oma elu kammitsetult või tõevabaduses? Kas suudame tulevikus teha isiklikke ja sotsiaalseid muutusi või hoiame end tagasi ja klammerdume muutuste kartuses vana maailma külge? Tahan tervitada publikut maailma, kus elavad tegelased, kes usuvad, soovivad, armastavad, julgevad, unistavad ja loodavad – sõltumata jõududest, mis püüavad neid kontrollida, piirata, siluda ja hirmutada vait olema.“

Konsultant, kunstiteadlane Harry Liivrand: „Muusikaliajaloos on kaks erakordset teost, mis eristuvad selle žanri ülejäänud töödest: „West Side Story“ ja „Kabaree“. Need muusikalid kõnelevad nii-öelda lihast ja verest, tegeledes sotsiaalsete olude ja inimsuhete rägastikuga keerulistel poliitilistel aegadel, mitte ainult kõrgetasemelise muusikalise meelelahutuse pakkumisega. Nad on ajatud, sest probleemid, mis neis vastu kajavad, on ajatud. Berliini-muusikali „Kabaree“ mõistmiseks tuleb arvesse võtta tollase Saksamaa ehk Weimari vabariigi aegset üliliberaalset poliitilist, kultuurilist ja sotsiaalset konjunktuuri. Tänu uuele fotokunstile, Bauhausi koolile, ekspressionistlikkule uusasjalikkusele (die Neue Sachlichkeit) kujutavas kunstis ning tabudeta seksuaalvabadusele kujunes Berliinist 1920. aastate teisel poolel Euroopa juhtiv avangardkunsti- ja seksuaalse emantsipatsiooni keskus. Viimase sümboliteks said kümned ja kümned linnas avatud kabareed, revüüteatrid, alastitantsu baarid, amüseerimisklubid, mida juhtisid ning rahastasid enamasti gayd, lesbid ja transvestiidid. Ainuüksi homoseksuaalide lokaale oli Berliinis umbes sada. Silmapaistev oli juudi rahvusest muusikainimeste osakaal Berliini moodsat jazzi propageerivas opereti- ja kabareemaailmas (Kurt Weill, Oscar Straus, Paul Abraham, Fritzi Massary jt). Saksamaa pealinna räige poliitilise võitluse – eelkõige natsid versus kommunistid – taustal kujutas ohjeldamatu ööelu endast ka „tantsu vulkaanil“, ent siiski kuni 1933. aasta jaanuarini jätkus, arenes ja elas loovalt see „kuldsete kahekümnendate“ elurõõmus ideoloogia. /.../

KitKatClub taasavati 1994. aastal, aga uues kohas, ning ta pole muidugi päris see, mis kunagi. Kuid nimi ja legend müüvad. Uksel vaadatakse dress-code´i – tean omast käest, sest ükskord ei saanud me Kristel Pappeli ja Tõnu Kõrvitsaga sisse … Soovitan varietee-, opereti- ja muusikalisõpradele selliseid asutusi nagu „Wintergarten“, „Tipi am Kanzleramt“ ja „Bar jeder Vernunft“. Enne eeskava on võimalik seal korralikult õhtustada ja etenduse vaheajal ka juurde tellida. Muide, „Tipi am Kanzleramtis“ mängitakse alates juulist samuti „Kabareed“."

Katkendeid loengust „Kabaree“ trupile 16.01.2024
 

NB! Juhime tähelepanu:

• Lavastust ei soovitata alla 14-aastastele lastele. Etendus võib vajada vanemlikku selgitust.
• Laval kasutatavad sigaretid ei ole tubakatooted ning on tervisele ohutud.
• „Kabaree“ lavastuses on II rõdult nähtavus piiratud.