Kaunid teosed kammermuusika varasalvest
Kammerkontsertide sari „Muusikalised rännakud“ kutsub publiku helilisse rännakusse läbi eri maade, meeleolude ja aastaaegade. Sarja viies kontserdis kohtuvad ooperihääled, kammeransamblid ja silmapaistvad instrumentalistid, tuues kuulajateni nii Rossini, Bellini, Vaughan-Williamsi, Holsti, Beethoveni ja Mozarti kui ka eesti heliloojate Oja, Mägi ja Elleri loomingut. Kavas vahelduvad Alpi lüürika, rännuteede igatsus, talveööde tundlik poeesia, Vahemere kirglikud värvid ning kevade värskus ja tärkamine. „Muusikalised rännakud“ pakub kuulajale mitmekesist ja kujundirikast kammermuusikaelamust, kus iga õhtu avab uue paiga, tunde ja kõlamaailma.
Kammerkontsertide kuraator on Lauri Sirp.
Kammersaali uksed avatakse kell 18 ja avatud on kohvik.
ALPI SERENAAD
22. oktoobril 2026 Rahvusooper Estonia kammersaalis
Esinevad: Kristel Pärtna (sopran), Helen Lokuta (metsosopran), Heldur Harry Põlda (tenor), Raiko Raalik (bass), Edmunds Altmanis (klarnet), Tarmo Eespere (klaver)
Kammerkontsert „Alpi serenaad“ viib kuulaja lummavasse itaalia muusika maailma, kus kohtuvad sära, tundelisus ja peen kammerlik väljenduslaad. Gioachino Rossini laulutsükkel „Serate musicali“ („Muusikalised õhtud“, 1835) pakub elegantseid ja elurõõmsaid miniatuure, milles põimuvad vaimukus ning bel cantole omane laululisus. Vincenzo Bellini laulud lisavad kavale romantilist hingust, tuues esile tema muusika lüürilise ilu ja sügava tundetooni. Nino Rota klarnetisonaat (1945) avab seevastu värvikama ja mängulisema helikeele, sidudes klassikalise väljenduse 20. sajandi vaimukuse ja võluga.
RÄNDAJAD TÄHISTAEVA ALL
19. novembril 2026 Rahvusooper Estonia kammersaalis
Esinevad: Tamar Nugis (bariton), Jaan Ots (klaver)
Kontsert kutsub kuulaja rännakule läbi igatsuse, liikumise ja sisekaemuslike meeleolude. Ralph Vaughan-Williamsi laulutsükkel „Songs of Travel“ (1904) avab ränduri hingeilma, kus kohtuvad vabadusejanu, üksildus ja teeloleku poeesia. Teose laululine ja sügavalt inimlik väljendus annab kavale mõtiskleva ning romantilise põhitooni. Gustav Holsti Puhkpillikvintett op. 14 (1903) lisab õhtusse värskust, kergust ja kammerlikku sära, tuues esile puhkpillihelide mahlakad kõlavärvid. Nõnda sünnib mitmekülgne tervik, milles rännutee muutub ühtaegu sisemiseks otsinguks ja muusikaliseks avastusretkeks.
TALVEÖINE
18. veebruaril 2027 Rahvusooper Estonia kammersaalis
Esinevad: Kadri Raalik (sopran), Karis Trass (metsosopran), Kristina Kriit (viiul), Kristjan Saar (tšello), Jaanika Rand-Sirp (klaver)
Kontsert „Talveöine“ loob meeleolu, milles põimuvad vaikus, tundlikkus ja põhjamaine lüürika. Eduard Oja ja Ester Mägi laulud avavad kuulajale hapraid meeleolusid, sisemist soojust ja sügavat emotsionaalset peenust. Heino Elleri „Kümme lüürilist pala“ (1942–1943) lisavad kavale unistuslikku helgust ning maalivad muusikasse talvise looduse varjundirikka ilu. Eesti heliloojate omanäoline kõlamaailm toob esile sõna ja muusika intiimse seose ning loob mõtiskleva, poeetilise terviku.
CHANSON JA CANCIÓN
25. märtsil 2027 Rahvusooper Estonia kammersaalis
Esinevad: Elena Brazhnyk (sopran), Heldur Harry Põlda (tenor), Csaba Zoltan Marjan (löökpillid), Tiit Joamets (löökpillid), Ave Wagner (klaver)
Kontsert „Chanson ja canción“ toob kuulajani lõunamaise muusika kirkuse, kirglikkuse ja varjundirikka ilu. Gabriel Fauré (1845–1924), Henri Duparci (1848–1933) ja Claude Debussy (1862–1918) loomingus kohtuvad prantsuse muusikale omane peenus, impressionistlik helgus ja tundeline väljendus. Pablo Sorozabali (1897–1988) ja Agustín Lara (1897–1970) muusika lisab kavale hispaaniapärast temperamenti, rütmilist elavust ning vahemerelist soojust. Selles kavas põimuvad elegants, melanhoolia ja elurõõm, luues rikkaliku ning värvika muusikalise terviku. Kontsert kutsub publiku rännakule päikeseküllasesse helidemaailma, kus iga teos kannab endas lõunamaade hingust.
KEVADINE
29. aprillil 2027 Rahvusooper Estonia kammersaalis
Esinevad: Sigrid Kuulmann (viiul), Elisabeth Härmand (viiul), Toomas Nestor (vioola), Andreas Lend (tšello)
Kontsert „Kevadine“ koondab endasse kevade erinevad näod – looduse tärkamise, helguse, liikumise ja elurõõmu. Ludwig van Beethoveni viiulisonaat nr 5 („Kevadsonaat“) op. 24 (1801) kannab endas avarust, laulvust ja värsket elujõudu. Wolfgang Amadeus Mozarti keelpillikvartett nr 14 („Kevad“) K. 387 (1782), toob kavasse klassikalist selgust, elegantsi ja säravat ansamblimängu. Ástor Piazzolla kevadeteos „Primavera porteña“ (1969) lisab õhtusse kirglikku rütmi, tangoenergiat ja lõunamaist värvikust. Nii sünnib mitmekülgne ja elav tervik, milles kevad avaldub kord õrnalt lüürilise, kord hoogsalt pulseeriva ja tulvil elujõudu helimaailmana.