Rahvusooper Estonia sümfooniakontserdid

Sel hooajal annab Rahvusooper Estonia kaks sümfooniakontserti Estonia kontserdisaalis.

11. novembril 2026 Estonia kontserdisaalis

KAVAS
Francis Poulenc „Gloria“
Hector Berlioz „Fantastiline sümfoonia“
Maurice Ravel „Alborada del gracioso“

Dirigent: Arvo Volmer
Solist: Kristel Pärtna (sopran)
Poistekoori koormeister: Hirvo Surva
Rahvusooper Estonia poistekoor ja orkester

Francis Poulenci (1899–1963) „Gloria“ (1959) on helilooja üks tuntumaid teoseid, mis valmis muusikuid toetava Koussevitsky Fondi asutajate, Serge Koussevitzky ja tema naise Natalia mälestuseks. See on vaimulik teos, mis ühendab kirikliku teksti inimliku soojuse ja teatraalse värvikusega. Kuulaja ees avanevad kontrastid – palve ja rõõm hingavad siin üheskoos. Poulencile omaselt põimuvad teoses lopsakas harmoonia, terav rütm ja meloodiline lihtsus.

Hector Berliozi (1803–1869) „Fantastiline sümfoonia“ (1830) on romantismiajastu üks julgemaid pihtimusi – teos, kus muusikasse valatakse värvikas fantaasialend, kirg ja inimlik hirm. Revolutsiooniline viieosaline orkestriteos jutustab autobiograafilise loo kunstniku oopiumist õhutatud kinnismõttelisest armukirest ühe naise vastu. Naist sümboliseerib korduv juhtmotiiv (idée fixe), mis viib kuulaja rännakule läbi unenäoliste nägemuste, tantsude ja pastoraalsete stseenide, teekonnani tapalavale ning lõpuks deemonliku nõidade sabatini.

Maurice Raveli (1875–1937) „Alborada del gracioso“ (1905/1918), algselt klaverile kirjutatud pala, on särav ja värviküllane teos, mis toob kuulajani Hispaania hõngu ja virtuoosse rütmimaailma. Teose omapärast pealkirja võiks tõlkida kui „Narri koidulaulu“, kus „alborada“ tähendab traditsioonilist Hispaania päikesetõusulaulu ning „gracioso“ vaimukat teenijakuju Hispaania teatrimaastikult. See on muusika, mis on korraga tuline ja mänglev, täis sädet, elegantsi ja Raveli peent meloodiataju.

24. märtsil 2027 Estonia kontserdisaalis

Kestus: ligikaudu 1 h 20 min

KAVAS

Gustav Mahleri 2. sümfoonia c-moll

Dirigent: Arvo Volmer
Solistid: Kadri Raalik (sopran), Kai Rüütel-Pajula (metsosopran)
Rahvusooper Estonia koor ja orkester

Mahleri teine sümfoonia, alapealkirjaga „Ülestõusmine“, valmis ajavahemikul 1888–1894 ja tuli esmaettekandele 1895. aastal. Koos kaheksanda sümfooniaga oli see Mahleri tuntuim juba tema eluajal. Sõpradele rääkis helilooja oma teosest nii: „Esimene osa pajatab matustest ja esitab küsimuse: kas pärast surma on elu? Teine osa on lahkunute elus toimunud rõõmsate elusündmuste meenutus. Kolmas osa arutleb elu mõttetuse üle. Neljas osa pakatab soovist vabaneda mõttetust elust. Viies osa pöördub tagasi kolmanda osa kahtluste ja esimese osa küsimuste juurde ning lõpeb seejärel lootusrikkalt ülestõusmise meeleoluga.“