Kontserdid

Rahvusooperi sümfooniakontsert

Rahvusooperi Sümfooniakontsert Estonia kontserdisaalis

Dirigent: Arvo Volmer
Solist: Hans Christian Aavik (viiul)
Koormeister: Heli Jürgenson

Rahvusooper Estonia orkester ja koor

„Saatuselaul“ op. 54 on Brahmsi üks olulisemaid kooriteoseid, mis valmis 1871. aastal. 1868. aasta suvel, mil Brahms külastas oma sõpra Albert Dietrichit Põhja-Saksamaa rannikualadel Wilhelmshavenis, paelus teda Friedrich Hölderlini luuletus „Hyperioni saatuselaul“. Kui Hölderlin vastandab taevaste hingede igavese õnne inimhingede eksistentsi kannatustele ja valule ning lõpetab oma luuletuse lootusetuse ja allaandmise noodil, siis Brahms pöördub oma teose lõpus tagasi taevalikku kirkusse, mis kõlas juba orkestri avamängus. Kogu teose vältel põimuvad koori- ja orkestrimuusika ülevasse, justkui jumalikkusest kantud dialoogi. Nagu oma reekviemi puhul, saadab Brahms „Saatuselauluga“ sõnumi, et elavad võivad ka maa pealt leida lootust ja tuge.

1911. aasta suvel kutsus Edvard Griegi lesk Carl Nielseni Troldhaugenisse, oma abikaasa loomingulisse pelgupaika, ning siin alustas Nielsen oma ainsa viiulikontserdi kirjutamist. Töö ei edenenud just kiiresti. Põhjuseks võis olla Nielseni soov, et „Muusika peab olema hea, solist peab saama särada ning end parimast küljest näidata. Teos peab olema sisukas, samas populaarne ja virtuoosne, ilma et muutuks pealiskaudseks. Pean kõik need elemendid ühendama millekski kõrgemaks.“ Kontserdi esmaettekanne toimus 28. veebruaril 1912 helilooja juhatamisel ning Peder Mølleri soleerimisel. Kriitik Robert Henriques kirjutas arvustuses: „Viiulikontsert on märgiline teos, mille väärtus kasvab iga kord, kui seda esitatakse, sest kõigi nende säravate detailide tabamiseks tuleb teost rohkem kui kord kuulata.“

Rahvusooper Estonia orkestri esituses ja Arvo Volmeri dirigeerimisel tulevad sümfooniakontsertide sarjas ettekandele kõik Jean Sibeliuse sümfooniad. Sügisesel kontserdil ettekandele tulev neljas sümfoonia la-minoor, op. 63 valmis 1911. aastal, ajal mil Euroopa seisis esimese maailmasõja lävel. Seetõttu on Sibelius oma neljandat sümfooniat nimetanud „psühholoogiliseks sümfooniaks“. Selles on ekspressionismijooni, süngeid unenägusid ja sigmundfreudilikke põikeid alateadvusesse. Helilooja on teost iseloomustanud näitekirjaniku August Strindbergi tsitaadiga: „Ma haletsen inimkonda“. Sümfoonia helikeel on ühtaegu modernne ja sisekaemuslik, esmaettekande publik oli sellest segaduses ning kõlanud aplaus oli tagasihoidlik. Tänapäeval on Sibeliuse neljandat sümfooniat hinnatud 20. sajandi üheks tähtsamaks sümfooniliseks meistriteoseks ning helilooja loomingu tipuks.

Sümfoonia kirjutamisega paralleelselt töötas Sibelius ka Edgar Allan Poe luuletuse „Kaaren“ viisistamise ja orkestreerimisega tuntud soprani Aino Ackté palvel. Teos ei saanudki valmis, kuid osaliselt kasutas Sibelius muusikat sümfoonia viimases osas.

Hoolimata teose ebalevast esmasest vastuvõtust, tabas kriitik Oskar Merikanto selle olulisust oma arvustuses: „Mulle tundub, et Sibeliusele kui sümfooniate loojale avanevad nüüd täiesti uued maailmad, maailmad mida teistele näidatud ei ole ja mida tema oma peenenenud värvi- ja meloodiatunnetusega näeb ning teistele edasi annab“.

Toimumise ajad

laup.

10. september 2022 19:00 Piletid hinnaga 18/31 €, Estonia kontserdisaalis