Rahvusooperis Estonia algasid täna proovid helilooja Tõnis Kaumanni uue ooperiga „Charon“. Allilmas elava surematu paadimehe ennekuulmatu elulugu pärineb kirjanik Andrus Kiviräha sulest, müütilised seiklused toob publiku ette lavastaja Üllar Saaremäe ning lavastuse muusikajuht on Kaspar Mänd. Ooperi maailmaesietendus on 29. mail.

Vana-Kreeka müütidest tuttav paadimees Charon on aegade algusest saadik sõidutanud lahkunute hingi paadiga üle allilma jõe ning olnud surmajumal Hadese truu abimees. Ent ühel päeval satub tema paati teiste hingede seas imekaunis Niobe, ootamatult tärkab nende vahel armastus ja Charon tahab korraga olla hoopis muud kui seaduskuulekas – kõigi jumalate ja põrgukoer Kerberose kiuste.

„Mind on ikka ja jälle köitnud lood, kus jutustatakse mõne iidse müüdi või maailmakirjanduse kullafondi kuuluva teose kõrvaltegelaste lugu,“ märgib lavastaja Üllar Saaremäe. „Üheks parimaks näiteks võiks tuua Tom Stoppardi ja tema näidendi „Rosencrantz ja Guildenstern on surnud“, kus Shakespeare’i „Hamleti“ kõrvaltegelastest on saanud peaosalised. Midagi sarnast sünnib ka ooperis „Charon“, mille keskmesse on toodud Orpheuse müüdist tuntud paadimees, kes surnute hingi üle Styxi jõe viib. Nüüd on meil võimalus näha ja mõista, kes see mees tegelikult olla võis. Uus müüt on sündinud!“

Andrus Kiviräha sõnul sobivad müüdid, jumalad ja muinasjutud ooperi kui žanri aluseks ideaalselt. „Mind alati üllatab, kui ooperi tegevus toimub kusagil büroos – minu jaoks on ooper ikka lugu jumalatest ja kangelastest.“ Libreto autor usub, et ehkki paljud müüdid on ajas kaduma läinud, pole välistatud, et just selline lugu Charonist kunagi tõesti olemas oli. Lisaks kinnitab Kivirähk, et ooper ei pea olema tingimata traagiline, vaid hoopis äge ja hea vimkaga lugu, mis pakub publikule rohkelt üllatusi.

Helilooja Tõnis Kaumann usub samuti, et ooper peaks olema kuulaja jaoks nauditav. „Minu jaoks on oluline, et muusika puudutaks inimest ka muul kui pelgalt intellektuaalsel tasandil. Seepärast meeldib mulle kirjutada muusikateatrile, sest ooperi suurte tunnete maailm annab selleks suurepärase võimaluse. Tekstile muusikat luues on mulle oluline, et tekst hakkaks justkui ise laulma, mitte et helilooja seda kunstlikult muusikasse suruks.“

Lavastaja Üllar Saaremäe lubab autorite loomingu lihvida pärliks, mis pakub rõõmu nii tegijatele kui publikule.

Nimikangelasena astuvad publiku ette Raiko Raalik või Tamar Nugis (Charon). Tema armastatu Niobe rollis on Kadri Raalik, Elena Brazhnyk või Kristel Pärtna. Teistes osades Priit Volmer või Mart Laur (surmajumal Hades), Karis Trass või Aule Urb (Leyla), Helen Lokuta või Juuli Lill (Sõdur), Heldur Harry Põlda või Rafael Dicenta (unejumal Hypnos), Reigo Tamm või Mart Madiste (Liigkasuvõtja) ning rahvusooperi koor ja sümfooniaorkester.

Lavastuse kunstnik on Jaanus Laagriküll, kostüümikunstnik Ketlin Saaremäe, valguskunstnik Rasmus Rembel, videokunstnik Rene Topolev, koreograaf Mehis Saaber ja dirigent Lauri Sirp.

Foto: Tanel Meos