Meie balletimaailm on kaotanud ühe oma legendaarsetest suurkujudest. Igaviku radadele on lahkunud ballettmeister ja baleriin Mai Murdmaa.

Kõik, kes teadsid ja tundsid Mai Murdmaad või kellel oli võimalus elus temaga kokku puutuda, pidid tõdema, et tegu oli väga loomingulise isiksusega. Tema ülimalt tundlik ja sageli lausa äärmuslikku boheemlusesse kalduv natuur oli sedavõrd nakatav, et ei jätnud ilmselt kedagi ükskõikseks. Öeldakse, et pole asendamatuid isiksusi, aga Mai Murdmaa suhtes see kindlasti ei kehti. Tema lahkumine jätab suure ja sügava tühimiku ja vaid aeg näitab, kas tuleb kunagi keegi samaväärse ande, diapasooni ja mastaabiga isiksus, kes suudab selle koha täita.

Ülle Ulla on kirjutanud väga tabavalt oma 2003. aastal ilmunud raamatus „Terpsichore tiiva all“: „Mai Murdmaa on kahtlemata kõige omanäolisem, andekam ja produktiivsem ballettmeister eesti balleti ajaloos. Väsimatu sisemine loomisvajadus, katkematud muusikast inspireeritud nägemused ja uued tantsulised kompositsioonid vajavad ja otsivad temas väljapääsu. Looming täidab ta elu.“

Mai Murdmaa lõpetas 1956. aastal Eesti Riikliku Koreograafilise Kooli (erialaõppejõud Liia Leetmaa) ja Tallinna 21. Keskkooli, õppis aastatel 1959–1960 Tartu Riiklikus Ülikoolis ajalugu, lõpetas 1964. aastal Moskvas Lunatšarski Riikliku Teatrikunstinstituudi (GITIS) ballettmeistri erialal (juhendaja Rostislav Zahharov) ning täiendas end lühiajaliselt Ameerika Ühendriikides, Soomes ja Rootsis.

Aastatel 1956–1960 oli Mai Murdmaa Estonia tantsija, 1964–1973 ballettmeister ja 1974–2002 peaballettmeister ning aastast 2002 vabakutseline. Ta on lavastanud ka Vanemuises ja teistes Eesti teatrites ning välismaal (USAs, Soomes, Ungaris, Venemaal, Lätis, Ukrainas jm), seadnud tantse muusikalidele ja ooperitele, kirjutanud eesti heliloojate ballettide stsenaariume ja andnud meistriklasse. Estonias lavastas Mai Murdmaa üle 60 teose. Loomingulise tegevuse eest on talle omistatud Eesti NSV teenelise kunstitegelase ja Eesti NSV rahvakunstniku aunimetused, Eesti Teatriliidu balletiauhind, Eesti Vabariigi kultuuripreemia, Valgetähe III klassi teenetemärk, Eesti Rahvuskultuuri Fondi elutöö tänuauhind, Rahel Olbrei nimeline auhind ja Eesti Vabariigi kultuuri elutööpreemia.

Kaie Kõrb on rääkinud intervjuus Pavel Makarovile 2003. aastal saates „Persona“: „Lavastama hakates võib Mai Murdmaa vahel tulla ja istuda toolile, haarata kätega peast kinni. Ja nõnda tundide kaupa, aga meie ootame ... Istume ja ootame, aga pärast ta ütleb: „Ei, täna ei tule midagi välja, läheme laiali.“ Järgmisel päeval tuleb ja annab teema: „Proovige ise, äkki tuleb midagi välja.“ Ta annab kõige olulisema – võtme rolli lahendamiseks.“

Selles peitubki Mai Murdmaa võlu: ta oli looja, kes tegi kõike hingega ja südamest, tegemata milleski hinnaalandust. Ja me võime tunda vaid uhkust selle üle, et oleme saanud jagada temaga ühist aega ja ruumi ning saada osa tema imelisest ja kordumatust loomesärast.

Avaldame sügavat kaastunnet kõigile kaasteelistele, lähedastele, sõpradele ja kolleegidele.

Eesti Rahvusballett
Rahvusooper Estonia
Rahvusteater Vanemuine
Eesti Teatriliit
Eesti Balletiliit
Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA
EV Kultuuriministeerium