Rahvusooper Estonia trupp alustas proove eneseotsinguid ja keskkonnateemasid lahkava ooperiga „Väike kaval rebane“. Tšehhi helilooja Leoš Janáčeki teose toovad publiku ette lavastaja Priit Võigemast, kunstnik Rosita Raud (Eesti Noorsooteater), koreograaf Ingmar Jõela, videokunstnik Aljona Movko-Mägi, valguskunstnik Priidu Adlas (Eesti Draamateater). Lavastuse muusikajuht on Arvo Volmer.
„Väike kaval rebane“ on lugu looduse igavesest ringkäigust ja elu kaduvusest, aga see on ka lugu vabadusest, identiteediotsinguist ning igatsusest millegi suurema järele. Mets ei ole hea ega halb – see on keskkond, kus elu toimib oma seaduste järgi. Meie jaoks näib see ühtaegu ahvatlev ja ohtlik, sest inimeste loodud reeglid seal ei kehti. Ent inimesed sünnivad, kasvavad, leiavad kaaslase ja surevad – täpselt nagu rebased. Janáček näitab meile elu- ja loodustsükli kulgemist ning inimeste olemust, kes ei suuda tsükliga leppida – ja võimalust, kuidas seda siiski teha. Traditsioonilistel autoriteetidel ei pruugi olla vastuseid meie identiteediotsingutele, seevastu loomad käivad instinktiivselt oma rada, mis ei vaja mingit õigustust. Surelikkus näib inimesele tragöödiana, kuid looduses kasvab uus elu alati kõrvuti kahanevaga ning surm on lihtsalt osa elu igavesest ringkäigust. Elu on ilus just siis, kui inimene loobub illusioonist, et ta seda elu juhib.
Lavastaja Priit Võigemast: „Inimene on osa loomariigist, meeldib see meile või mitte. Kuigi oleme sajandite ja aastatuhandetega kudunud enda ümber tiheda kultuurikookoni, kannustavad meid endiselt väga loomalikud vajadused ja instinktid: tung paljuneda, oma territooriumi kaitsta. Ka nälg ja lihtsalt soov ellu jääda. Ma kahtlustan, et loom meie kõigi sees juhib meie elu tunduvalt rohkem, kui me seda endale tunnistada julgeme. Me ei pruugi alati nendest tungidest isegi teadlikud olla, sest moraal, häbi, kombed, religioon – ühesõnaga kultuur – hoiab meid kenasti sündsates piirides ja ei lase meil loomastuda.“
Ooper tõstab kilbile tõdemuse, et elu ei ole lihtsalt sündmuste ahel, mille lõpus ootab surm, vaid järjepidev hingamine, kus iga kaotus loob ruumi uuele algusele.
Nimiosas Rebasena Kristel Pärtna ja Elena Brazhnyk, teda taltsutada püüdva Metsniku rollis Tamar Nugis ja Rauno Elp, Rebase kaaslase osas Helen Lokuta ja Karis Trass. Teistes osades Rahvusooper Estonia solistid, koor ja poistekoor. Rahvusooperi orkestrit dirigeerivad Arvo Volmer ja Kaspar Mänd. Lavastus esietendub 30. jaanuaril 2026.
Foto: Tanel Meos