In memoriam Tõnu Kilgas

/ marion leppik

Tõnu Kilgas (13. VIII 1954 – 25. V 2021)

Lahkunud on Estonia teatri kauaaegne opereti- ja muusikalisolist Tõnu Kilgas. Tartus sündinud laulja ja näitleja lõpetas 1977. aastal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli laulu (Leida Jürgensi ja Alma Kurtna klass) ja koorijuhtimise erialal. Aastatel 1976–84 töötas ta Vanemuises ja 1984–2001 Estonias, hiljem Vanalinnastuudios ning jätkas laulmist ja näitlemist vabakutselisena.

Tõnu Kilgase särav näitlejatee viis teda paljude erinevate teatrite lavadele ning publiku ette pea 50 erinevas rollis. Rohkete opereti-, ooperi- ja draamarollide kõrval esines ta sama tempokalt ka raadios ja televisioonis. Ta on mänginud filmides „Inimene, keda polnud“ (1990), „Rahu tänav“ (1991), „Need vanad armastuskirjad“ (1992), samuti teleseriaalis „Õnne 13“ (aastast 1993). Olnud 1970–74 ansambli Fix solist ning kauaaegne Viru varietee solist.

Estonias lõi Kilgas mitmeid säravaid rolle, nende hulgas Boni ja Vürst (Kálmáni „Silva“), Konferansjee (Kanderi „Kabaree“), Mustafa Bei ja Archibald (Ábrahami „Savoy ball“), Andreas Torelli (Lehári „Krahv Luxemburg“), Moritaadimüüja (Tubina „Reigi õpetaja“), Koloman Zsupán (Kálmáni „Krahvinna Mariza“), Kiir (Vinteri „Kevade“), Bill Calhoun (Porteri „Suudle mind, Kate!“), Hilaire Jussac (Porteri „Can-Can“), Josef (Straussi „Viini veri“), Tiiger (Raadiku „Puhh“), Cornelius Hackl (Hermani „Hallo, Dolly!“), Frosch (Straussi „Nahkhiir“), Nestor le Fripé (Monnot’ „Irma“), Joe/Josephine/Junior (Styne’i „Sugar“) ja Blom (Vinteri/Raudmäe „Pipi Pikksukk“). Tema viimaseks rolliks Estonias jäi Pelikan 2015. aastal esietendunud Kálmáni operetis „Tsirkusprintess“. Kilgase draamarollidest tõusevad esile Hlestakov (Gogoli „Revident“, 1987 Vanalinnastuudios), Gustav Heink (Bahri „Mees, naine ja kontsert“, 1996 Draamateatris), Ostap Bender (Ilfi ja Petrovi, Aimla ja Baskini „12 tooli“, 1998 Vanalinnastuudios).

Mõtleme tänutundega armastatud lauljale ja näitlejale ning avaldame sügavat kaastunnet Tõnu Kilgase lähedastele.