Marina Kesleri ballett Dmitri Šostakovitši muusikale
Lev Tolstoi samanimelise romaani ainetel
Maailmaesietendus Rahvusooperis Estonia 1. septembril 2020
NB: Estonia 120 sündmused:
- 5., 13. ja 26. septembri etenduste eel toimuvad kohtumised lavastaja Marina Kesleriga. Räägime ikka Anna Kareninast, balletist ning kõigest muust, mis vaatajat huvitab. Vestlus algab pool tundi enne etenduse algust ning sissepääs on etenduse piletiga.
- Pärast 5. septembri etendust toimub kohtumine peategelastega teatrisaalis. Vestlust viib läbi Eesti Rahvusballeti kunstiline juht Linnar Looris.
- 13. septembril on kahel külastajal on võimalik vaadata etendust lava kõrvalt. Pärast etendust pildistamine peategelastega Valges saalis. Hind: 99 €. Vajalik eelregistreerimine e-posti aadressil estonia@opera.ee. Ette broneerida seda paketti pole võimalik.
- Vaata kõiki Estonia 120 egiidi all toimuvaid sündmusi SIIT
Koreograaf-lavastaja: Marina Kesler
Kunstnik: Reili Evart
Valguskunstnik: Rasmus Rembel
Dirigendid: Kaspar Mänd, Lauri Sirp
Soovituslik vanus: 12+
Kestus: 2 h 10 min, üks vaheaeg
NB: Lavastuses kasutatakse lavasuitsu ja pürotehnikat (püstolipauk, sähviv valgus vmt).
Kooligruppidel soovitame balletietenduse vaatamine siduda haridusprojektiga „Kuidas mõista balletti“.
Kuula põnevaid detaile lavastusest meie baleriini ja tantsusemiootiku Triinu Upkini tutvustuses.
Tolstoi romaani peetakse üheks maailmakirjanduse tippteoseks, mis oma haarava süžee ja stiiliga on inspireerinud lugematul arvul kunstnikke. Marina Kesler on mahuka teose tõlkinud balletikeelde, jutustades peategelase lugu Šostakovitši muusika abil.
„Anna Karenina“ on lugu kiusatusest, kirest, moraalsest konfliktist, unistuste poole püüdlemisest ning nende purunemisest. See on tormiline jutustus reetmisest ja suurest armastusest, mis viib pinna jalge alt. Karenina on erakordne naine, kes püüab ühiskonna lämmatavaist moraalinormidest väljapoole murda, kuid peab tunnistama, et neil valikutel on hävitavad tagajärjed. Kõrgklassi glamuur varjab loorina Anna õnnetut abielu, aga hetkest, mil ta kohtab säravat ohvitseri vürst Vronskit, muutub kõik. Naine riskib keelatud armastuse õnne nimel oma sotsiaalse staatuse, abielu, sõprade ja perekonnaga.
Legendaarne priimabaleriin Maia Plissetskaja oli esimene, kes tantsis laval Anna Karenina lugu oma abikaasa Rodion Štšedrini muusikale 1971. aastal. Sellele on järgnenud mitmed klassikalised ja kaasaegsed versioonid, mille on lavale toonud Boris Eifman, Jochen Ulrich, Aleksei Ratmanski, Christian Spuck ja mitmed teised.
-
Koreograaf ja lavastaja
Marina Kesler
-
Dirigendid
Lauri Sirp
Kaspar Mänd
-
Kunstnik
Reili Evart
-
Valguskunstnik
Rasmus Rembel




